Dialoogia

Psühholoogia on olnud linnaäärne teema, koos naha- ja suguhaigustega (hehe, tervitused geograafilist nalja mõistvatele tartlastele). Miks see aga nii on ja kas seda stereotüüpi on suudetud murda? Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadus-arendusjuhi ja afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergiga tuli esimese hooaja viimases osas juttu ka psühholoogia populaarsusest ja kättesaadavusest. Kuidas suhtuvad psühholoogid isehakanud terapeutidesse? Kuidas mõjutab vaimse tervise kättesaadavust AI? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Dialoogia 1. hooaja viimases osas käis meil külas Hunt Kriimsilm, ühes oma üheksa ametiga. Rääkisime emotsioonidest, kriisidest, tehisintellektist ja ka konspiratsiooniteooriatest - empaatiliselt. Kuula aga tiiserist hoopis argumentatsiooni, miks on Tartu tore linn.

Peamiselt kõlab avalikus ruumis õpetaja ameti kohta terve hulk hüperboole: ühtegi reaalaine õpetajat riigis alles pole, keegi õpetajaks õppida ei taha ning hoolimata iga-aastastest palgatõusudest on justkui tegemist kõige vähem väärtustatud ametiga. Sellekuises Dialoogias käis külas haridustehnoloog Mario Mäeots, kes on TÜ haridusteaduste instituudis eriala loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis programmijuht. Mario on hea inimene, kellelt uurida: on see õpetajaelu tõesti ka nii mõru? Miks pole õpetajakoolituse täitumine ootuspäraselt läinud (vihje: asi pole selles, et katsetele ei tule piisavalt inimesi)? Kuidas Tartu Mill. Marine Auto Tartu ja Terminal Oil õpetajakoolituse populariseerimist sponsoreerinud on? Ja mis saab õpilastest ja õpetajatest tulevikus? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Miks räägib haridustehnoloog nahkhiirtest ja kuidas see kõik õpetamisse puutub? Kuula tiiserit, et end aprillikuise Dialoogia lainele seada!

Õiglasest üleminekust rääkides ei saa kuidagi mööda minna sellest, kust enamik majanduskasvust tuleb. Kuidas seda erinevate riikide ja kultuuride kontekstis mõista, et tegelikult pole rohepöörde kõikjal nõudmine sugugi mitte... õiglane? Makroökonoomikaprofessor Raul Eamets toob näite.

ChatGPT4 tuleku tuules on mure oma tulevase tööpõllu pärast meie inforuumis üsna valjult kõlanud. TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets on täpselt õige inimene, kes selguse loomiseks külla kutsuda. Milline siis näeb välja tulevikutööturg? Kas kapitalismile on head alternatiivi? Milliseid oskusi tulevikus vaja võiks olla? Miks on hea omandada mitu kõrgharidust? Professor Eamets avas ka oma viimase rakendusuuringu telgitaguseid ning vastas põletavatele küsimustele: mida Ukraina põgenikud Eestis teevad ja kes siia üldse jäävad? Tule kuulama! Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen. 

Ehk oled omakeskis mõelnud, et huvitav, milline on majandusprofessori vaade praegusele rändepoliitikale? Sellest, et tulevikule mõeldes on tööturule vaja töökäsi juurde, on avalikkuses juba räägitud. Aga miks meie kvoodisüsteem siis kokkuvõttes ikkagi ei meie eesmärke ei toeta?

Rohepöördega kaasneb tihti ka küsimus: mida siis üksikisik teha saab ja millised on realistlikud ootused indiviidile? Süsteemi muutuste kontekstis rääkis selles Dialoogia 5. osas Margit Keller. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor​ Margit Kelleriga sai turvasõnaks süsteemsüsteem. Mitte ainult seetõttu, et Chalice on imeline, vaid selle osa fookuses ongi suured ja süsteemsed muutused. Miks neid uuritakse? Mida teada on saadud? Kuidas siis jõuda sinnamaale, et sotsiaalne norm on ühtlasi meie keskkonda säästev norm - ja kuidas seda kõike planeerida eetiliselt? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Veebruarikuise Dialoogia külaline on pikalt uurinud sotsiaalseid praktikaid ning oskab rääkida suurte ühiskondlike muutuste juhtimisest. Mis loom see kestlik areng siis selline on? Kuidas seda saavutada? Mis on need salapärased sekkumised, millest erinevates valdkondades muutusi esile kutsudes kõneldakse? Ega nad ei hammusta?

Kas jaanuarikuine osa on kuulatud? Maia ja vanaema pole kunagi nii pikalt seksist rääkinud. Ehk sütitab neljanda osa kuulamine ka Sinu kodus mõned huvitavad vestlused?

Seksuoloog ja psühholoogia doktorant Annika Tamme tõi stuudiosse teema, mis - olgem ausad - ajas elevile küll, sest tegemist oli ju päriselt "seksika teemaga", mis tõmbab tähelepanu ilma, et väga pingutama peaksime. Kusjuures, seegi on üks müüt, mille kummutamisega Annika tegelema peab! Pooleteisttunnise vestluse käigus rääkisime nii sellest, milliste probleemidega inimesed tema juurde jõuavad, miks iga seksikoolitaja juttu tõsiselt ei maksa võtta, kuidas inimeste seksuaalsus elukaare jooksul muutub või hoopiski ei muutu ning sellest, kuidas sinu "normaalne" ei pruugi olla minu "normaalne" ja see on okei. Lisaks kuuleme ka Maia kõige pikemat seksiteemalist vestlust oma vanaemaga ning episoodi lõpuks mõistame kõik, miks pole seksuoloogia nii lihtne midagi ning miks bow chicka wow wow võib ka kurblik häälitsus olla. Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Jaanuarikuine Dialoogia on meie sarja kõige pikem osa: teema on lihtsalt nii inimlik ja kirgi küttev! Meil on külas seksuoloog, kes on korraga nii praktik (seksuaalteraapia) kui ka teoreetik (nooremteadur Tartu ülikooli psühholoogiainstituudis). Millest siis uuringud kõnelevad? Kui suure osa oma elukaares inimene siis on seksuaalne olend - ja kes üldse ütles, kust see vanusepiir läheb? 

Kas pole ikka veel novembrikuist osa kuulanud? Maria Žuravljova räägib muuhulgas huvitavalt sellest, kuidas noor, kes soovib graffitiga tegeleda, näitab üles suurt potentsiaali: tahab endas loomingulist oskust arendada ning kujundab linnaruumi, kus tal oleks hea olla. Meie aga karistame noori selle eest... 

Ühiskonnas, kus on ridamisi erinevaid kriise, on noorte õlgadel palju vastutust. Päästa kliima! Leia viis algoritmide ja sotsiaalmeedia loogika kiuste olla iseseisev mõtleja, otsustaja, meediatarbija ja sisulooja! Kuidas noori kõnetada seda suurt vastutust võtma ning maailma vastu huvi tundma? Mis rolli mängib noorte arengus noorsootöö? Kui paljud noored üldse noorsootööga kokku puutuvad - ja kas ainult need kõige ulakamad neist? Meie sellekordse osa külaline Maria Žuravljova on Noorsootöötaja suure algustähega - uurib, praktiseerib ja õpetab TÜ Narva kolledžis, ja leidis selle kõrval ka aega murda mõned müüdid ja stereotüübid noorsootööst. Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen. 

Meie sellekordse osa külaline on Noorsootöötaja suure algustähega - uurib, praktiseerib ja õpetab. Noorsootöö kohta on aga levinud üsna palju stereotüüpe, millel tegelikkusega on vähe pistmist. Kui paljud noored siis noorsootöö "kliendid" on? Mida me ühiskonnana noortelt ootame - ja kuidas neid nende ootuste täitmiseks ette valmistame? 

Marju Himma-Kadakas on ajakirjandusuuringute teadur Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Meediapädevuse kuu puhul on igati asjakohane temalt küsida: mida üks kurnatud ja ülekoormatud meediatarbija peaks siis tegema? Miks kajastab ajakirjandus Tallinna uudiseid, aga Kohilast kuuleb harva? Miks noored uudiseid ei loe? Ja mis meie infotarbimisest siis lõpuks saab - kas on oodata TikToki formaadis uudissisu? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Meediapädevuse kuu puhul mõtiskleme seekordse külalisega meediadieedi üle. Mis on miinimumprogramm kui tunned, et oled uudistest väsinud ja ei jaksa ennast infovoos parasjagu hoida?

Dialoogia esimeses osas mõtisklesime rahatarkuse üle. Mida Leonore mõtleb selle all, et justkui oleks siin juba nagu olnud, aga ei ole ka? Kui pole jõudnud veel tervet osa kuulata, siis on aeg!

Leonore Riitsalu on käitumusliku poliitikakujundamise teadur Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Leonore on aastaid uurinud rahatarkuse võtmes, miks me ei käitu alati nii, nagu teame, et oleks mõistlik. Mida ühiskonnale energiakriisi ajal kasulikku on Leonore siis teada saanud? Mis vahe on rahatarkusel, finantskirjaoskusel ja rahalisel heaolul? Kuidas on Leonore selle uurimisteemani jõudnud? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen. 

Dialoogia esimene osa ilmub 15. septembril. Mis on teemaks? Kes tuleb külla? Kuula õrritajat ja saad teada!